Mis tunne on usaldada tundmatust ja lasta kontrollil minna...
Ma olen terve elu kontrollinud.. Kõike. Samas...olen ka teinud väga ennatlike ja ka kiireid otsuseid. Aga see ei
tähenda, et ühtlasi oleksin lubanud kontrollil lahkuda. Kontroll on olnud pidevalt peal. Kontroll iseenda üle,
kontroll on lapse üle, kontroll terve elu üle. Aga mis siis saaks kui sellest lahti laseks... Täiesti lahti! Lubadki
lihtsalt olla iseendale selline nagu oled - kõikide heade asjade ja kõikide vigadega! Lubad oma lapsel olla selline nagu ta on - just nii eriline ja omamoodi nagu ta on! Kunagi me ei saa ju kedagi allutada olemaks see, kes me tahame!
tähenda, et ühtlasi oleksin lubanud kontrollil lahkuda. Kontroll on olnud pidevalt peal. Kontroll iseenda üle,
kontroll on lapse üle, kontroll terve elu üle. Aga mis siis saaks kui sellest lahti laseks... Täiesti lahti! Lubadki
lihtsalt olla iseendale selline nagu oled - kõikide heade asjade ja kõikide vigadega! Lubad oma lapsel olla selline nagu ta on - just nii eriline ja omamoodi nagu ta on! Kunagi me ei saa ju kedagi allutada olemaks see, kes me tahame!
Me kipume looma neid samu mustreid, mis meie vanemad. Minul oli lapsepõlvekodus palju kontrolli. Kõike
kontrolliti. Ja seda mitte alati teadlikult. Mulle on see nii sisse jäänud. Ma olen terve elu ennast kontrollinud - kas ma ikka vastan reeglitele, kas ma ikka vastan normidele jne. Ja kui kuskil on n-ö kõrvalekalle, siis olen iseendaga läinud pahuksisse, sest see pole ju lubatud! Aga tegelikkuses....kes see keelab! Kellele elu me peame elama! Kellega me peame terve elu koos elama ja olema ning rahul olema, et oleks õnnelik olla, koguaeg! Ainult iseendaga!!
kontrolliti. Ja seda mitte alati teadlikult. Mulle on see nii sisse jäänud. Ma olen terve elu ennast kontrollinud - kas ma ikka vastan reeglitele, kas ma ikka vastan normidele jne. Ja kui kuskil on n-ö kõrvalekalle, siis olen iseendaga läinud pahuksisse, sest see pole ju lubatud! Aga tegelikkuses....kes see keelab! Kellele elu me peame elama! Kellega me peame terve elu koos elama ja olema ning rahul olema, et oleks õnnelik olla, koguaeg! Ainult iseendaga!!
Miks suruda last raamidesse ... Nendesse samadesse, kus ise oleme olnud... Kui kerge seda on teha! Aga kui me märkame seda.... Siis on võimalus seda muuta! Jah, muuta! Ja tunnistada omale, et lapsel on õigus olla ja elada oma reeglite järgi! Meil vanematena on õigus elada oma soovide järgi! Muutused on elu loomulik osa! Kontroll surub muutused ka raamidesse, aga muutused ei saa kunagi olla raamides, ega ka kontrollitavad!
Muutused, ja just meid toetavad muutused, saavad tulla meie ellu siis, kui me ise seda lubame! Ja kohe päriselt lubame, nii teadlikult kui ka alateadlikult! See otsus peab tulema enda seest, see päris-päris selge teadmine, et me päriselt oleme valmis tegema teistmoodi kui meie vanemad (neid asju, mis meile ei meeldi, sest kõike pole ju vaja muuta. Ainult seda, mida näeme, et meid ei toida n-ö).
Muutused, ja just meid toetavad muutused, saavad tulla meie ellu siis, kui me ise seda lubame! Ja kohe päriselt lubame, nii teadlikult kui ka alateadlikult! See otsus peab tulema enda seest, see päris-päris selge teadmine, et me päriselt oleme valmis tegema teistmoodi kui meie vanemad (neid asju, mis meile ei meeldi, sest kõike pole ju vaja muuta. Ainult seda, mida näeme, et meid ei toida n-ö).
Tundmatuse võlu on see, et me ei tea sellest midagi! Me ei tea ega tunne selle ei häid ega mitte nii häid külgi. Aga kui on eelnev loomine tehtud, siis tulevad head muutused. Me ise saame oma tulevikku suunata ja luua!
Päriselt saame! Ma olen kogenud seda eelnevalt oma elus alateadlikult (hiljem märganud, et ongi saabunud mu ellu see, mida olen küsinud ja soovinud). Ja nüüd elus olen kogenud teadlikku loomist, mis on mulle toonud
paljud need asjad, mida olen soovinud.
Päriselt saame! Ma olen kogenud seda eelnevalt oma elus alateadlikult (hiljem märganud, et ongi saabunud mu ellu see, mida olen küsinud ja soovinud). Ja nüüd elus olen kogenud teadlikku loomist, mis on mulle toonud
paljud need asjad, mida olen soovinud.
Ka teadlik loomine vajab kontrollist lahti laskmist. Olen kogenud oma elus päris mitmel korral ka seda, et me võime ju luua, aga kui me ei lase sellest soovist lahti, ehk siis kui oleme liiga klammerdunud selle soovi ja
vajaduse külge, siis see EI TULE meieni, kuna energiad pole siis vabad! Ja see päriselt on nii! Aga kui oleme teostanud loomise ja päriselt andnud teema vabaks, siis see jõuab kohale! Ja seal saab ainult usaldada!
Usaldada seda, et mulle tuleb PARIM (minu jaoks) variant ja võimalus! Ja see päriselt siis ka tuleb!
vajaduse külge, siis see EI TULE meieni, kuna energiad pole siis vabad! Ja see päriselt on nii! Aga kui oleme teostanud loomise ja päriselt andnud teema vabaks, siis see jõuab kohale! Ja seal saab ainult usaldada!
Usaldada seda, et mulle tuleb PARIM (minu jaoks) variant ja võimalus! Ja see päriselt siis ka tuleb!
Me ei saa kontrollida kõike ega kõiki. Me saame anda endast parima, aga mida enam kontrollida tundmatust, seda enam see tekitab pingeid nii iseendas kui teistes. Me saame luua visiooni ja kujutelma, MIDA ja KUIDAS me soovime, aga siis tuleb lasta vabaks (mhm, see pole nii kerge midagi!) ja päriselt vabaks, et loomine saaks toimuda. Ja usaldada, et tuleb parim!
Mõnikord tuleb ka tõesti lihtsalt usaldada, et asjad lihtsalt hakkavad paremuse poole liikuma, isegi kui pole MITTE MINGIT väljavaadet ega teadmist, et KUIDAS see peaks küll nii juhtuma.... Aga see juhtub! Ja asjad
liiguvad alati paremuse poole. Mõnikord üks asi viib teiseni ja see, mis meile tundub, et see pole küll meie
parimaks hüvanguks, see seda siiski on! Sest see sama asi juhatab kuhugile järgmise asjani, mis on meile juba
edasiviivaks sammuks!
liiguvad alati paremuse poole. Mõnikord üks asi viib teiseni ja see, mis meile tundub, et see pole küll meie
parimaks hüvanguks, see seda siiski on! Sest see sama asi juhatab kuhugile järgmise asjani, mis on meile juba
edasiviivaks sammuks!
Iseenda usaldamine oma loomise protsessis, elu usaldamine ilma jäiga kontrollita on väga oluline elus! Ma alles väga õpin seda õppetundi! Aga iga päevaga aina enam ja enam! Selleks, et teatud õppetunde omandada, peab anda muutuste tuulel tulla ja sasida seda hetke olukorda, milles sa rahul pole. Et asi saaks liikuma! Et saaksid uued situatsioonid tekkida! Aga kui midagi ei muuda, siis midagi ei muutu ka, seda olen kogenud!
Mul alles äsja liikus lahku pikaaegne suhe, kus olime koos 13 aastat. Me juba üle aasta omavahel rääkisime, et me enam ei toida teineteist ja asjad ei liigu kummalgi kuhugile poole. Me koguaeg rääkisime, rääkisime, aga ei tegutsenud... Kumbki. Kuni lõpuks olime täiesti ära hangunud, täiesti masenduses mõlemad, sest suhe ei
liikunud ei ühele ega teisele poole, ning ka muud loomised olid hangunud. Midagi ei toimunud. Kuniks üks hetk üks meist võttis ohjad ja tegi selle otsuse ära. Muutus tuli. Tuli ühele poolele suhteliselt äkki. Aga vähemalt tuli. Pani energiad liikuma. Üks meist kolis ära.
liikunud ei ühele ega teisele poole, ning ka muud loomised olid hangunud. Midagi ei toimunud. Kuniks üks hetk üks meist võttis ohjad ja tegi selle otsuse ära. Muutus tuli. Tuli ühele poolele suhteliselt äkki. Aga vähemalt tuli. Pani energiad liikuma. Üks meist kolis ära.
Kui olin teinud kindla sisemise otsuse, et enam nii ei saa! Siis tulid ka võimalused! Alles siis. Ja need hakkasid toimuma kähku. Sest ma lubasin neil toimuda. Ma lubasin muutustel tulla, saagu mis saab! Ma hüppasin
tundmatusse. Aga ma liigutasin energiaid, et mõlemal saaks hakata jälle toimuma ELU!
tundmatusse. Aga ma liigutasin energiaid, et mõlemal saaks hakata jälle toimuma ELU!
Olen õppinud seda, et kahjuks muutused ei toimu siiski üldse mitte ühegi muutuste valuta, vähemalt ühe poole jaoks tavaliselt mitte. Kahjuks. Ma siiralt arvasin, et see on võimalik - muutused ilma valuta. Aga pole. See pole veel minu praktikasse jõudnud. Aga üks asi on kindel, et kui usaldada tundmatust, siis see on ainuke viis
edasiliikumiseks elus. Vastaseljuhul jääb elu hanguma, jääb stoiliseks, jääb kogemata see imelise asi nimega ELU.
edasiliikumiseks elus. Vastaseljuhul jääb elu hanguma, jääb stoiliseks, jääb kogemata see imelise asi nimega ELU.
Ma tean, et on palju inimesi, kes mind süüdistavad selles lahkuminekus. Noh, nagu ikka arvatakse, et see pool kes pere lõhub on paha, aga kas ikka on....äkki hoopis (hull)julge, kes hoopis näeb muutustes võimalusi, kõigi jaoks.... Me kunagi kõrvaltvaatajatena ei tea täielikku tõde! Mitte kunagi! Sellepärast ka pole kunagi mõtet
halvustada, kritiseerida, kommenteerida negatiivses võtmes. Sest me ei NÄE ega tea telgitaguseid, ajalugu,
kokkuleppeid, jutuajamisi jne ja veel eriti me ei näe seda kõigi asjaosaliste silmeläbi.
halvustada, kritiseerida, kommenteerida negatiivses võtmes. Sest me ei NÄE ega tea telgitaguseid, ajalugu,
kokkuleppeid, jutuajamisi jne ja veel eriti me ei näe seda kõigi asjaosaliste silmeläbi.
Mina julgustan olema ALATI muutustele avatud! Ole avatud tegema muutusi iseendas, muutmaks esivanemate mustreid! Ole valmis ja avatud tegema muutusi oma elukorralduses, kui see sind enam päriselt ei toida! Ole
valmis ja avatud tegema muutusi ka kõiges muus, mis puudutab SINU elu ja sinu valikuid!
valmis ja avatud tegema muutusi ka kõiges muus, mis puudutab SINU elu ja sinu valikuid!
Olgem avatud uuele, loomistele, valikutele, armastusele ja kõigele heale, mis võib elus osaks saada, kui oskad seda küsida ja kogeda ilma liigse kontrollita ja vanade tõekspidamisteta, mis sind enam ei toeta! 💚💛❤️
Kommentaarid puuduvad