See pilt kõnetas mind ja ma hakkasin mõtlema elu ja suhte kui tantsu peale, mida ju jagatakse partneriga.
Suhe - suhe on kui tants. Sujuv. Liikuv. Sünkroonis. Kui üks läheb rütmist välja siis teeb seda ka teine. Suhe on vastastikune tunnetus. Üksteise tunnetus. Üksteisega arvestamine, aga selliselt, et iseennast ei kaotaks. Tants on ka sujuvad liigutused, kus partnerite vahel sujub ainult siis kui nad on üksteisega tunnetuslikus suhtes. Ehk siis tajuvad teineteist, vaatavad ette järgmist sammu, et mitte n-ö jala peale astuda ja kogu tantsu siis ära
rikkuda. Need sammud tehakse tantsus ju ka sünkroonis, mõlema tunnetusega samas rütmis. Samas...kui
mõlemad partnerid liiguvad rütmist välja, siis on kogu tants metsas. Aga kui saada see rütm jälle tagasi, siis on võimalik, et rütmitunnetus jätkub (eeldusel, et seda on seal) ning ka tants jätkub. Kui aga üks partneritest on
läinud rütmist välja ja ei leia enam seda õiget rütmi selles paaristantsus, siis tuleb leida uus tantsupartner. Kaua sa siis ikka tantsid nii, et ühine samm ja rütm puudub. See pole enam nauditav siis.
Kuidas siis leida omale seda õiget (praegusel hetkel, aga mis ei välista ka pikemat perspektiivi) tantsupartnerit...? Miks mitte minnagi koos tantsima... Ükskõik kuhu, ükskõik mis tantsu, aga sa näed kohe, kas kehad
resoneeruvad, kas on sama rütmitunnetus, kas sulle sobib partneri juhtimisstiil (see siis kehtib naistele :) ) ning kas ka silma vaadates on seda sädet, mis teid võiks ühendada. Ja sealt edasi juba näed, kas temaga sa soovid tantsida ka oma elus edaspidi.
Kommentaarid puuduvad