Esimest korda pidasime lapse sünnipäeva oma talus! No, sest enne pole meil talu olnud. Ja üleüldse oli sünnipäeva pidamine üle pika-pika aja, kuhu tulid ka lapsed kohale. Jah, oleme küll pidanud iga aastaselt lapse sünnipäevi, aga oma pere seltsis vanaemade ja vanaisa ning onude, tädide, vanaonude ja muude sulelistega 😊 Sel aastal aga oli lapse otsus selline, et olgu pidu olla ning pidu lastega! No vahva! Mulle meeldivad peod ja mulle meeldib korraldada, asjatada! Mulle meeldivad väga ka laste peod. Seal on kuidagi hoopis teistsugune kõla ja olemine. Hoopis teine energia. Need on küll vahel väsitavad, aga see väsimus on hoopis teistsugune, selline mõnus väsimus.
No mõeldud-tehtud, hakkasime siis mõtlema mida ja kuidas teha. Tal endal olid kindlad soovid, mida ta soovis oma sünnipäeval teha. Üks neist oli batuut! Naabritel on meil siin ümberringi batuudid, meil ainukesena polnud. Laps aga nii soovis ka omale isiklikku batuuti. Tal oli kindel visioon sellest, et tema sünnipäeval on lapsed batuudil. Ja nii läkski – kogu sünnipäeva rahvas oligi enamuse ajast batuudil! Laps teadis täpselt mida soovis ja tegi selle teostamiseks kõik. Kuna tal oli eelmistest sünnipäevadest rahasid kogunenud, siis ta ise ostiski omale päris oma batuudi. Tundub, et tal oli väga kindel sisemine teadmine sellest, kuidas see kõik välja hakkab nägema, sest täpselt nii see ka teostus!
Sünnipäevale kutsutud inimesi polnud palju, ainult 8 last kokku koos sünnipäeva lapsega. Mina veel mõtlesin, et nii vähe! Kui aga kõik „mõnglid“ olid meil kodus kohal, siis oli selge, et 8 last on nii mõnusalt paras! 😊 Sünnipäeva kestvuse ajaks olime märkinud kutsele 12-17 ehk siis 5 tundi! Ma ei tea mis ma mõtlesin, kui kutset kirjutasime – 5 tundi laste sünnipäevaks…päris pikk aeg, lapsed ju väsivad kiiresti! Õnneks oli õues ilus ilm! Ja kõik tegevused (enamuses) saime tehtud välja. Meil siin Lõuna-Eestis oli see eelis, et sellel päeval oli lausa 19 kraadi sooja viludas, päikese käes üle 20 kraadi! Mis on kevade kohta vääääga hea tulemus! 😊
Mida siis nende lastega veel teha peale batuudil hüppamise ja söömise…. Mängud!! Just nii, mängud ju peaksid alati meeldima lastele! Jah, eks nad ise ka mängivad, aga ei saa sellele koguks ajaks lootma jääda, et nad ise suudavad endal tervelt 5 tundi ära sisustada. Eriti veel, kui on erinevatest seltskondadest lapsi. Sel juhul on võimalus, et kõik ei sobitu hetkega seltskonda ja see kõik võib võtta aega. Et aga keegi end ei tunneks kõrvale jäetuna, siis sellised ühendavad mängud, kus kõik saavad osaleda, on vägagi teretulnud. Nagu täiskasvanutegagi ju! Seltskonnamängud ju alati ühendavad! Laste mängudega mul oli aga esmakordne kogemus. Küll aga oli see sedavõrd tore kogemus, et ma teeks neid veel ja veel! Nagu ma juba mainisin, siis lastelt saab seda ehedat ja head energiat! Mängisime nii vana-head telefonimängu, mis tekitas palju elevust ja naeru kui ka mälumänge. Mälumängudes tuli jätta meelde asjad, mis lauale olin pannud ja siis ära arvata hiljem, mida olin asjadest ära vahetanud või ära võtnud. Teine mälumäng oli selline, et üks lastest oli see, kes jättis meelde mis poosides teised lapsed olid ning siis keeras selja ja lapsed vahetasid või siis ei vahetanud oma poose ning seejärel jälle pidi arvaja ära arvama kes vahetas poosi ja kes mitte. Lapsed läksid kenasti kaasa mängudega ning oli neile hea vaheldus batuudil mängimisele, hüppamisele, tagaajamisele. Lapsed omal initsiatiivil mängisid veel ka peitust ning ka kulli. Peitusega läks vahepeal otsijal meelest, et osad veel on peidus ja siis alustati juba uut ringi, ilma et kõiki oleks üles otsitud 😊 Aga siis väike meeldetuletus ja leiti ikkagi kõik peidetud kenasti üles.
Söögikava oli ka sünnipäevalapse poolt kenasti paika pandud. Ta teadis täpselt mida soovib pakkuda. Menüüsse pidid kuuluma kartulisalat laste moodi, küpsisetort, porgandid, melon, maisikrõpsud, kommid ning kodukootud morss. Kuna mina olen selline isekokkaja ja mulle meeldib väga kokata, eriti tähtpäevadeks, siis enamus toidud olid minu tehtud. Aga mu lapse kindel soov oli ka see, et ei mingeid taimseid kooke ega salateid 😊 Et kõik peab olema nagu „päris“! Eks siis nii sai ka tehtud! Täitsa päris kartulisalat, kus sees oli kartul, hernes, värske kurk ja marineeritud kurk ning majonees (muud ei lubatud panna). Täitsa õige küpsisetort (ei mingeid taimseid kreeme ega piimavabadust), mis koosned Kalevi küpsistest, hapukoorest, kohupiimast, halvaast, maasika-toormoosist, mille kihtide vahel oli ka veel banaani ning peal kaunistuseks kunstlike värvainete vaba marmelaadi. Kahjuks banaan ei meeldinud küll mõnedele lastele, ega ka sünnipäevalapsele (oleksin pidanud vist enne täpsemini veel küpsisetordi koostisosad järele küsima asjaosaliselt 😊 ), aga eks järgmine kord siis tean, kui juba muidugi maitseeelistused pole muutunud lapsel! Need muutuvad, muideks, tõesti päris tihti 😉 Viinerid – sünnipäevalaps ei kiitnud mu mõtet nende osas heaks, sest ta ise neid ei söö, aga mul oli nii kindel sisemine tunne, et teised lapsed kohe kndlasti söövad viinereid. Ja no nii ka läks! Oli ka üks laps kes ainult viinerit sõigi! Ja üllatus-üllatus – kambas süües sõi ka minu laps ühe vinku 😊
Mida ma aga sain ise teha ning otsustada oli tooraine kvaliteet. Enamus toiduained olid mahekasvatusest ning KÕIK toiduained olid (kahjulike) e-ainete vabad! Meie pere jaoks on see väga oluline, et tooraine oleks puhas kõigest, mis sinna ei kuulu ning ka toit oleks valmistatud armastusega! Kahjuks alati pole võimalik osta ainult e-vabasid või mahetoodangust pärit toiduaineid, aga nii palju kui seda on võimalik, me seda ka teeme.
Mida ma kindlalt jälgisin oli see, et lapsed ei sööks ainult magusat! See tähendas seda, et kõik kõiki toite ei pannud korraga lauale. Oleksime pannud koheselt kõik toidud lauale koos meloni ja kommidega, siis ilmselt salatit ja vinkusid poleks üldse söödud. Seega esimene „kate“ oligi salat ja viinerid, teine „kate“ batuudil hüppamise vahepeal olid krõpsud ja dipikaste, kolmas „kate“ oli porgandid ja dipikaste, neljas „kate“ oli melon, viiendana pakkusime komme ning kuuendana ehk siis viimasena tõime lauale tordi. Lastele sobis see tempo hästi. Naljakas oli see, et igakord kui tõime uue roa taldrikul välja, siis piltlikult öeldes, kui lapsed sinna kohale kummardasid ja seejärel natuke aega taldriku kohal nohisedes pead üles tõstsid, olid kui piraajad üle käinud – taldrik oli tühi! See oli väga naljakas! 😊
Lastega koos olles möödus aeg meeletult kiiresti! Mulle ja lapse isale, kes oli sünnipäeval teine mentor nii öelda, meeldis mõlemale lastega tegelemine. Endale isiklikult ma ei vaja rohkem lapsi kui mul hetkel on, kuid teiste lastega tegelen suurima heameelega. Lapsed loovad meeleolu! Nendega on vahva ja lõbus! Ja see väsimus, mis hiljem on, see on hoopis mõnus väsimus nagu juba ka öeldud sai 😊
Lõppu ka ood kevadele! 😊
Juba väiksena olen mõelnud, et küll on ikka ilus aeg see kevad! Oleks mul ainult kevadel sünnipäev! Jne. No ja siis puht „juhuslikult“ mulle sündiski just sellesse kõige ilusamasse kuusse – mai kuusse – tütar, 7 aastat tagasi. Mai kuus on alati kõige ilusam loodus, minu meelest. Kõik alles tärkab ja puud on hele-helerohelised. Kevad lilled ka juba õitsevad oma täielikus ilus! Toomingas puhkeb õide maikuu lõpu poole ning lõhnab nii meeletult hästi, et ma vist ainult istukski toomepuu all. Mind see lõhn ei häiri ega aja pead valutama, tean, et osadel mõjub see nii. Õnneks mul mitte. Ma saan seda ainult nautida, kahjuks see kestab lühikest aega. Aga siis just ongi hea kohalolu harjutada ja võtta nendest hetkedest maksimumi! Kui kunagi sai palgatööl käidud 8-17-ni iga päev, siis oli päris keeruline hoomata seda kevade ilu, kuna aeg läks mujale – töö, kodu, uni ja nii iga päev sama ringiga. Ja siis see ilus kevadine aeg mööduski meeletult ruttu, sest polnud aega olla kohal selles hetkes ja nautida. Nüüd aga, kui pole palgatööd ja olen ise endale tööandja, siis on seda kõike kergem märgata ja olla hetkes kohal. Kui ikka on ilm ilus, siis võtan arvuti õue kaasa ja teen õues oma tegemisi. Nagu ka see lugu siin on praegu just sündimas – õues, päikese käes soojas mõnuledes! See on minu jaoks üks meeletult tugev eelis igapäevase palgatöö vastu. Mis aga ei tähenda, et kõigile peaks see sama muster sobima! Üldsegi mitte! Me ju kõik oleme erinevad 😉 On ka neid kellele ei meeldi kevad üldse nii palju kui näiteks talv 😊
Kommentaarid puuduvad