Juba eile õhtul ma unistasin, et täna hommikul hommikusöögiks lähen võtan Böns pagarilt saiakese ja kofeiinivaba kohvi. Täna ärkasin ka selle teadmisega, et nii teen. See nagu mingi olek mu sees ütles, et see on mõnus, saiale ja kohvi. Soe saiake ja latte...mmm... Aga täna hommikul keha mulle seda kuidagi ei andnud märku.. hoopis ütles oma sõnumitega mulle, et saiakese isu absoluutselt pole! Eriti veel hommikusöögiks. Ja kohvi....mis sest, et koffeiinivaba....ikkagi ei taha... Keha ei tahtnud. Meel aga küll soovis! Meel soovis seda sellepärast, et see on justkui alateadvusesse kirjutatud, et kui oled väljasõidul, siis imehea hommikusöök on saiake ja kohvi kuskil vanalinna mõnusas kohvikus. No kõlab ju nagu filmis, kas pole!? Õnneks ma ärkasin suht vara ja sain ka majutuskohast suhteliselt vara minema nii, et see saiakese kohvik oli veel suletud Kuressaare vanalinnas. Aga üks teine saiakeste koht oli lahti, kust aga teadsin, et saab ka putru. Tundsin kehas nii selget tõuget pudru poole...üldse mitte saiakese poole. Meel aga rääkis mulle, et saiale ja kohvi, saiale ja kohvi.... Keha aga ajas vastu, et ei taha, tal pole seda vaja, hoopis tahaks midagi muud....putru või müslit näiteks. Kuulasin oma keha! Keha kuulamine on alati kõige õigem otsus! Meel viib tihti eksiteele, aga keha sõnumid mitte. Iseasi, kas neil osata alati vahet teha VÕI siis päriselt kuulata oma keha, mitte alluda meele soovile. Ma tegin seekord iseenda ja oma keha jaoks hea valiku!
Keha kuulamise ja päriselt keha soovide arvestamise teekond on kestnud pikalt ja ega ka nüüd pean olema väga tähelepanelik ka jääma kindlaks oma veendumusele, et keha räägib minuga ja räägib minu jaoks parimat juttu!
Üks väga hea viis oma keha kuulama õppida on see, kui tunnetad, enne poodi või kohvikusse minemist, et MIDA keha süüa soovib. Vahel võib see olla nii teistsugune asi, kui me harjunud oleme sööma. Näiteks mina pole väga harjunud sööma hommikusöögiks puuvilju. Ainult puuvilju. Kui aga kuulen oma kehalt seda sõnumit, siis nüüd ka tegutsen selle järgi. Siis saagu hommikusöögiks puuviljad! See on ka hea võimalus mustrite muutmiseks - ei pea olema kõik nii nagu on olnud. Mida enam me julgeme muuta mustreid, seda värvilisem ja lõbusam meie elu saab olema! Päriselt!
See aga ei tähendanud, et ma saiakese plaani ja kofeiinivaba kohvi plaani täiesti kõrvale heitsin. Ostsin olla omale kaks saiakest, aga tee peale kaasa. Kui tunne tuleb, siis söön. Kui ei tule, siis jäävad söömata. Kohviga selline lugu...., et mõte sellest oli parem kui teostus....nüüd... Mõni aeg tagasi olin suur kofeiinivaba kohvi fänn. Ja enne seda tavalise kohvi fänn Aga nüüd täna sealt kohvist paar lonksu võttes...ei tundud seda naudingut enam... Ja valasingi maha. Ma ei tunne süüd kunagi sellepärast, et kui palju see maksis või et söök/jook tuleks ära tarbida. Kui keha ei soovi seda ja saadab sulle selge sõnumi, siis pigem loobuda sellest söögist. Ise ju oleme kõige olulisemad iseendale!
Kuulake oma keha! Alustagem oma keha! Armastagem oma keha! Ja siis on juba suur osa õnne meis endas olemas!
Keha kuulamise ja päriselt keha soovide arvestamise teekond on kestnud pikalt ja ega ka nüüd pean olema väga tähelepanelik ka jääma kindlaks oma veendumusele, et keha räägib minuga ja räägib minu jaoks parimat juttu!
Üks väga hea viis oma keha kuulama õppida on see, kui tunnetad, enne poodi või kohvikusse minemist, et MIDA keha süüa soovib. Vahel võib see olla nii teistsugune asi, kui me harjunud oleme sööma. Näiteks mina pole väga harjunud sööma hommikusöögiks puuvilju. Ainult puuvilju. Kui aga kuulen oma kehalt seda sõnumit, siis nüüd ka tegutsen selle järgi. Siis saagu hommikusöögiks puuviljad! See on ka hea võimalus mustrite muutmiseks - ei pea olema kõik nii nagu on olnud. Mida enam me julgeme muuta mustreid, seda värvilisem ja lõbusam meie elu saab olema! Päriselt!
See aga ei tähendanud, et ma saiakese plaani ja kofeiinivaba kohvi plaani täiesti kõrvale heitsin. Ostsin olla omale kaks saiakest, aga tee peale kaasa. Kui tunne tuleb, siis söön. Kui ei tule, siis jäävad söömata. Kohviga selline lugu...., et mõte sellest oli parem kui teostus....nüüd... Mõni aeg tagasi olin suur kofeiinivaba kohvi fänn. Ja enne seda tavalise kohvi fänn Aga nüüd täna sealt kohvist paar lonksu võttes...ei tundud seda naudingut enam... Ja valasingi maha. Ma ei tunne süüd kunagi sellepärast, et kui palju see maksis või et söök/jook tuleks ära tarbida. Kui keha ei soovi seda ja saadab sulle selge sõnumi, siis pigem loobuda sellest söögist. Ise ju oleme kõige olulisemad iseendale!
Kuulake oma keha! Alustagem oma keha! Armastagem oma keha! Ja siis on juba suur osa õnne meis endas olemas!
Kommentaarid puuduvad